Oota emotsionaalseid reaktsioone

Kui stressitase on madal, siis suudavad inimesed oma käitumist väga edukalt kontrollida. Kui ümbritsev pinge ja stressitase tõuseb, siis kasvab ka inimeste ärevus ning nende automaatsed emotsionaalsed reaktsioonid on kerged tekkima. Pisiprobleemid ja möödalaskmised, mida tavatingimustes ei märgata, saavad ärevuse tõustes elevandi mõõtmed. Ärevus levib sellistes tingimustes kui viirus ning tasakaalu säilitamine võib ka kõige rahulikuma inimese jaoks osutuda üüratuks väljakutseks.

Ole tasakaalu loojaks

Kui organisatsioon on haaratud ärevusest, siis juhi esmaseks ülesandeks on olla sellise süsteemi emotsionaalne tasakaalustaja ja ärevuse vähendaja. Seda saab teha kui keskenduda enda käitumisele ja enda emotsionaalse tasakaalu säilitamisele. Olles süsteemist astme võrra madalama ärevuse tasemega, saab kogu süsteem võimaluse oma ärevust vähendada (ja vastupidi). Selleks peab aga olema teadlik enda emotsionaalsest käitumisest ja käivitajatest, mis sellist käitumist aktiveerivad. 

Säilita kontakt töötajatega

Pinge kasvades on inimeste esmaseks reaktsiooniks sageli soov ärevast süsteemi osast eemalduda. See aga vähendab võimalust süsteemi mõjutada. Samuti on kontakti puudumine süsteemi jaoks olulise isikuga (kelleks juht vaieldamatult on) üheks ärevuse tekke allikaks. Seega, hoia kontakti inimestega ja näita huvi ja empaatiat nende tegevuse, vajaduste, murede ja tunnete vastu ka juhul, kui see tundub ebamugav.